SIHTASUTUS
UDERNA HOOLDEKODU
MÕISA AJALUGU
Uderna (sks.k. Uddern ) mõisa on esmamainitud 1449 aastal, mil piiskop B. VoDorpat
läänistas D. Tisenhausenitele koos Gongthali lossiga kõla nimega Lutke Udern, St. Väike Uderna , mis oli varem läänistatud Hans Lowenile.
1552 aastal päris Uderna mõisa Fromhold von Tisenhausen.
Poola ajal võõrandas kuningas Stefan Batory koos kõigi teiste Tisenhausenite valdustega ka Uderna ja annetas selle kellegi Wolski- nimelise poolakale, seejärel Sbinsky- nimelisele.
Rootsi ajal mõis riigistati ning kuningas Gustav Adolf annetas 1626 aastal major C. Güntersbergile.
Güntesbergide valdustes oli mõis 1723 aastani, mil Uderna lääniomandusena riigile kinnistati, kuid 1758 aastal ennistati mõis eelmise valdaja, Cristoph von Güntersburgi lapselapsele Carl Friedrich von Diedrichile. Viimane pantis mõisa juba samal aastal 15 aastaks Rigasti mõisahärrale, kes jättis 1765 aastal mõisa abikaasa õepojale leitnant E. Johann von Henningile.
1772 aastal sõlmiti 99 astaks uus pandileping ning von Henning pantis 1803 aastal edasi Carl Reinhold Regolscheffile.
Kui pandileping lõppes ning võlg polnud tasutud, pandi Uderna mõis avalikule enampakkumisele ja 1873 aastal asi uueks omanikuks Oscar Mattias Fucks.
1919 aastal toimusid Uderna mõisa juures Vabadussõja lahingud, mõisa kivihoonetes olid end kindlustanud punased läti sõdurid.
Mõisa omaniku vend Carl Fucks kutsuti mõisa ülekuulamisele ja lasti tagasiteel maha.
Varsti sunniti lätlased mõisast taganema.
Endisest mõisahoonete ansamblist on alles 1880 aastal ehitatud peahoone.
Huvipakkuvad on ruumide interjöörid, mis on säilinud esialgsel kujul ja selles mõttes ka ainulaadsed Tartmaal.
Saalides ja kõrvalruumides on laes rikkalik dekoor, profileeritud pottidest ahjud. Söögisaalis on suur kahhelkividest kaminaahi, laes dekoor.
Historitsismile omaselt on hoone ebasümmeetriline. Fassaadi keskosa kaunistab kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, vasakul tiival on tormitaoline ehitis, mida kroonis tornikiiver. Hoone ei ole säilinud esialgsel algkujul- hävinud on pilkupüüdev neorenessanss- stiilis tornikiiver.
Territooriumi suuruseks on 11 ha,
peahoonet ümbritseb 4,3 ha suurune looduskaitsealune park rikkalike põlispuudega ja idaserval on kaunis mõisatiik.
Tiigi kaldal kaunistab parki karuskulptuur ( skulptor Robert Ollo ).
Uderna mõis võõrandati ja anti üle 1920 aastal Tartu Haigekassale.
Elu mõisas:
1920 kuni 1946 Eesti Pangatöötajate Lastekodu
1946 kuni 1954 Suure Isamaasõja Veteranide Pansionaat
1955 kuni 1981 Kopsuhaigla
1981 kuni 1992 Tuberkuloosihaigla
1992 kuni 2005 Uderna Krooniliste Haigete Kodu
Riikliku asutuse lahtiriigistamise järgselt anti mõis üle Rõngu vallale.
alates 1.10.2005 Sihtasutus Uderna Hooldekodu
